Raamatuarvustus - Nir Eyal "Hooked"

"Hooked" - Nir Eyal arvustus

Valisin raamatuarvustuseks Nir Eyal’i “Hooked”. Leian, et valitud raamat on ülesande ja aine kontekstis põhjendatud ja sobilik. Olgugi, et raamat keskendub pigem harjumusi loovate toodete arendamisele, on seal välja joonistunud teemad IT eetiliste ja sotsiaalsete aspektide kontekstis pigem murettekitavad. Esmalt on käesolevas töös toodud lühike ülevaate raamatu sisule, millele järgneb raamatu analüüs.

Raamat on jaotatud kaheksaks peatükiks, kus autor tutvustab erinevaid harjumuste tsoonide elemente - päästikprotsesse, tegevusi, muutlikke auhindu ja investeeringut. Väidetakse, et edukad tooted (ja teenused) suudavad kasutajate alateadvuses tekitada selliseid uusi harjumusi, mis suunavad seda toodet või teenust järjepidevalt tarbima. Näiteid on toodud nutiseadmete, digiteenuste ja meedia kasutamises. Lisaks toob autor välja oma nägemuse harjumusi loovate aspektide kasutamisest, kaasuste uuringu ning tulevikuperspektiivid. Olgugi, et autor rõhub raamatus toodud tehnikate eetilisele kasutamisele, on eelnimetatu pigem pinnapealne. Märkimisväärseim tähelepanek on raamatus viitamine Charles Duhigg ja Daniel Khanemannile, kes on palju uurinud ja tegelenud harjumuste aspektide mõistmisega. Seega leian, et Eyal on suutnud lisada rakendusliku vaatenurga vägagi kõnekale psühholoogia harule.

Kõneainet tekitasid endised Facebooki tegevtöötajaid, kui nad ettevõttest lahkusid. Chamath Palihapitiya rääkis avalikult, kuidas Facebook on väga palju muutnud tänapäeva sotsiaalseid dünaamikaid. Lisaks on Facebook üles ehitatud selliselt, et see kõnetaks kasutajate inimlikke alateadlikke nõrku päästikprotsesse. See ja väga paljud teised seigad viimase 10-15 aasta digielust on täis üle-tarbimise näiteid, mis sageli on lõppenud väga kurvalt. Leian siinkohal, et olgugi, et viga on süsteemis või on see sealt vähemalt leitav, on “koer maetud” siiski süsteemi elementides. Täpsemalt inimestes kui süsteemi tarbijates. Mitte ükski sotsiaalvõrgustik, populaarne meedia jagamise portaal või meelelahutust pakkuv videomäng ei saavuta oma populaarsust kasutajateta ja nende loodud sisusta  (user generated content). Huvitaval kombel on digiteenused suutnud piirkasulikkuse efekti oma tarbimisharjumustes eirata või sootuks sellest üle minna. Tundub, et ei ole piiri sellele, mitu platvormi või võrgustikku on kasutuses. Sagedane on mikrohüvise pakkumisele loodud ärimudelite rakendamine, kus ettevõtjad proovivad kõikvõimalikke protsesse tükeldada ning neile lisaväärtust luua, mistõttu on ühel inimesel lugematu arv kasutajaid erinevates portaalides.

Eelnimetatud teenused on paljuski üles ehitatud Eyal’i raamatus kirjutatud harjumuse tsooni elementidele ja nende ekspluateerimisele. Olgugi, et McDonalds oma turundusega loob suussulava reklaami abil burgerist tõelise maiuspala, topib lõppkokkuvõttes ikkagi tarbija endale burgeri keresse. Sama perspektiivi võiks silmas pidida mistahes digiteenusega, kuid kahjuks on kõik need “burgerid” liiga maitsvad ja vägagi vastupandamatud.

Kokkuvõtteks on Eyal’i raamat väga hea lugemine. Käesoleva töö autori soovitus on raamatut väga tõsise pilguga analüüsida, eeskätt oma digihügieeni korrastamiseks. Raamatu võib ette võtta ka põhjalikuks diskussiooniks ja oma harjumuste auditeerimiseks.