Arendus- ja ärimudelid
Maitse üle ei vaielda...
Mõni aeg tagasi viskas mul pidevalt ühest karjuvast Youtube'i reklaamist üle. Taaskord manati ette "Troonide mängu" veebilehitseja mäng ning ma lõpuks hakkasin konksust kinni. ("Aga Mikk, miks sul pole adblock'i ?","Mulle kangesti meeldib näha mis reklaame tehakse ning neid analüüsida"). Tegin kõik protseduurid läbi, et konto kiiresti mängu jaoks saada ning jäin ootama laadimisriba protsessi lõppu. Avanes mäng! Esimese kümne minut jooksul olin ma mõtteis kasutanud ära kõik vägisõnad, mis mulle teatavatest keeltes võtta olid. (Mängud on südamelähedane teema...). Kirja- ja stiilivigadest (hahaaa, vaata kes räägib!) rääkimata oli mänguarendaja otsustanud temale kõik teada olevad mängumehhanismid ja mudelid mängu sisse panna. Linnaehitamine? Jah! Karakteriloomine?Jah! Turn-based-strategy? Jah! Resursside kogumine?Jah! Achievements?Jah! (Kusjuures, achievement'i saab ka selle eest kui kasutaja ühe sõnumi jututoas saadab) See tekitab umbes samasuguse efekti, et kui ühel hetkel magusale toidule veel suhkrut ja säärast juurde lisad, siis ei maitse see "rohkem magusamana". Hakkasin seda seda mänguarendajat rohkem uurima ning püüdsin mõista, et kas see nüüd siis on see "kõige-kõigem", mis HBO'l ja "Troonide Mängu" rahamasinal pakkuda on. Tuleb välja, et nii on - vähemalt viimase aasta-kahe perskepktiivis. Hiina ettevõtte (Yoozoo või Youzu, segane lugu, aga tundub, et ikkagi üks ettevõtte) oli sebinud endale kõik vajalikud litsentsid ja õigused, et kasutada intellekutaalseid omandeid - tõesti, oli emlureeritud isegi näitlejate nägusid ja asukohtade kujundusi seriaalist. Mis siis mulle niiväga siis ei sobinud?
1. Moodne "Freemium lüpismasin, kus psühholoogiline silmus on rajatud ajale. Elik, kui ei viitsi oodata, siis osta musti teeemandeid, mida vahetad siniste teemandite vastu, mida võid vahetada x,y ja z ressursside vastu jne. (Muuseas, kõige kallim pakett musti teemandeid maksab 1000 dollarit...)
2. Graafika aastast 2000 - Ning isegi mitte "stiliseeritud" või "Yes, that's what we we're going for". Vaid lihtsalt odavalt tehtud graafilised elemendid (lohakad animatsioonid, katkine valgustus, jne)
3. Ülimalt nõrk heliloome - Tõsi, lehitseja kaudu suurte andmevarade laadimine võib olla nõudlik interneti ühendus kallal, mis omakorda pikendab laadimisi, kuid neil oli kogu asja peale ÜKS muusikapala taustaks! Ja seegi oli 30 sekundiline "loop", mis ketras ad infinitum.
4. Alla igasuguse arvestuse mängijavoog, süžee ja mängumehhanismid - lihtsalt klõpsa asjadele (ja oi neid asju on palju...)
Puhtast kibestumusest proovisin siis seda mängu mõned päeva. Peale seda jäin pikalt mõtlema kogu selle asja peale....
Olgugi, et kentsakad mängumehhanisimid on tulnud mängukujundaja sulest, mis omakorda ehk järgivad äripoole nõudeid, siis kas tõesti on mängutööstus välja jõudnud sellisele tasemel? Punkti, kus on vaja lihtsalt tarbijatele panna "tuttav graafika" 3D mudelile peale ja siis kenasti selle eest raha küsida? Segadust tekitab lihtsalt asjaolu, et kui 10-20 aastat tagasi ostsis tarbija mängu (ca 60 dollari eest) ning sai täispaketi, siis tänapäeval müüakse pusletükke. Iseenest pole selles midagi ebatavalist, sest tööstused ja trendid muutuvad ning arenevad. Siiski leian, et see piir banaalsuse ja kvaliteetse toote/teenuse vahel on õite õhukeseks jäänud. Kuigi - nõudlus dikteerib pakkumise. Kas tõesti on 7-15 aastaste mass suutnud niivõrd palju mängutööstust nutiseadmete abil muuta, et äriliselt ei ole mõtekas teha konventsionaalseid mänge? See on üsna selge, sest kui Activison Blizzard ja Bethesda on liikumas mobiilide peale, siis mis "vanakooli meestel" siin ikka plärtsuda - kõik need ettevõtted on ikkagi kasumile orienteeritud juriidilised isikud. Selline "lüpsimasina" meedium muudab aga meelelahutuse kvaliteedi küllaltki vastuvõetamatuks selle tööstuse endisele sihtgrupile.
Selle pika nutulaulu peale saab küsida, et olgugi viithinnastuse ärimudelil on omad võlud, siis kas ja mis on ärimudeli sisukvaliteedi kriteeriumid? Kas neid üldse peaks olema?
Mis aga puudutab arendusmudelit - püüdsin kvaliteedi puudujääkidest ja tarbija perspektiivist neid lahti mõtestada - siis tundub, et kasutatud on pigem agiilset või inkrimentaalset lähenemist. Puhtalt selle tõttu, et toode on väljas, aga leidub siit-sealt funktsionaalsusi kuhu on pandud sildikene "coming soon" või "not yet available". Pragmaatilises kontekstis - edukas arendus, toode on ju avaldatud ning raha saab teenida.
Sellegipoolest, kole kentsakas lugu...
Allikad:
Comments
Post a Comment