Otsimootor mõjutab otsimootorit…

Google tuli, nägi ja vallutas iseenda. Minu peas pikalt olnud mõtted ja kahtlused  said küllaltki palju kinnitust eelmine aasta. Google tuli oma sünnipäeval välja järgmiste visiooni suundadega. Visiooniks on (1) muutus vastustest teekondadeks, (2) otsingutest otsingu vabad viisid informatsiooni saamiseks ning (3) teksti põhisusest eemaldumine visuaaliseks. Olles viimastel aastatel rohkem puutunud kokku SEO tööga, siis olen pidevalt olnud dilemma ees - kas rohkem SEO sisu või kliendile paremat sisu luua. Oluline on olla ju esimesele Google’i lehel ja samas peab sisu ka täitma oma eesmärki tarbija ees.  Kindlasti on olemas, kuid mina pole veel leidnud, mingisugune teksti analüsaator, mis suudab välja arvutada teksti sisu jaotused ja kaalud kui palju on tegemist “inimtekstiga” ning “klõpssöödaga” (Clickbait) või algoritmi sisendiga. Neid tulemusi oleks huvitav näha, erinevaid lehti läbi käies.
Kogu Google kadalipp on jõudnud 200 ja enam algoritmi täitmise ristisõjani, selleks, et olla relevantne. Samal ajal tekib küsimus, et kui see töö on saavutatud, kas ka projekt lehel on midagi arusaadavat inimese jaoks järgi? Mis mõttes relevantne? Kelle jaoks relevantne? See on täielik šaraad. Olgugi, et Google suutis teha tubli töö interneti sisu indekseerimisega, olles tegelikult ei midagi muud kui sõbralik raamatukogu töötaja internetile, siis praegune olukord on selgelt liiga kaugele läinud. Tänu oma keerukusel ja teatud mõttes võõrandumisele inimlikkusest saavadki sotsiaalmeedia portaalid rohkem kasutajaid, sellepärast, et teekonnad sisuni on lühemad ja selgemad. Google proovib neid vigu moel või teisel parandada kasvõi pakkudes asukoha põhiseid otsingutulemusi kuid sellest on vähe.
Tahan oma mõtte kokkuvõtta sellega, et Google mõjutas  väga selgelt ja jõuliselt seda, missugune on meil tänapäeva Internet. Olgugi, et palju head ja edukat progressi sai tehtud, siis minu seisukohalt on Google aeg mõne aastaga ümber. Miks? Tänu informatsiooni üleküllusele (information overload), ei ole võimalik enam inimestele jagada oma tähelepanu ja süveneda vana-kooli veebilehekülgedesse, et infot leida. Muutust ei tule senimaani, kui põhilised sisutootjad Google’ile (kõik kellel on veebilehed) on kammitsetud teenusepakkuja nõuetest ja “kriteeriumitest”. Võin kindlalt öelda, et paljudel hakkab see kriteeriumite jahtimine üle viskama, sest pingutuste ja tulu suhe on ikka selgelt Google’i kasuks.

 https://backlinko.com/google-ranking-factors Google “teadaolevad” algorütmilised nõuded veebilehele

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kasutatavusest

Image
Näiteid kasutatavusest Kasutatavus on seotud väga palju harjumustega. Leian, et kasutatavuse enam-levinud vormid on põiminud tarbijakäitumisse, eesotsa tarbijaootustesse. IT-s vähemalt kindlasti.  See omakoda mõjutab (või võiks mõjutada) väga palju kasutajaliidese- ja graafilistkujundust. Eelmine mõju võib oluliselt kaasa rääkida mõne teenuse suure tarbimismustri olemasolule, mis omakorda mõjutab seda haldava ettevõtte kasumlikust. Täpsemalt öeldes, kui Eesti e-poodide kataloog lahti võtta siis on olemas: 1) enamlevinud e-poed (näiteks rde.ee, hansapost.ee, kaup24.ee, jne) b)üksikud e-poed (wooch.ee, ecosh.ee, bio4you.ee, jne) c) vähem-levinud e-poed (hakkame jõuda juba metsikusse läände) tehnikamarket.ee, jne Põhjus, miks mõnedel e-poodidel pole UI/UX aspektidest lõhnakübekti on teemaarendus nõuete kogumisele, äriloogikale ja lõpuks ka arenduskvaliteeti. See on eraldi teema, millele rohkem ei peatu. Leian, et eelnevalt väljatoodud e-poed jagunevad kahte gruppi. Sel...
Read more

Infoühiskonna visioon 2020

Image
Kõige enam realiseerunud visioonipunkt "Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle." Tõsi, vaba ja avatud on Eesti (info)ühiskond tõesti. Jääb mõtiskleda, mis tasemel? 2018 võeti vastu nii GDPR kui ka Geoblokeeringu määrus. Olgugi, et viimase projektinimi võib olla eksitatv - isiklikul kogemusel uurisin mõndade väikeettevõtjate käest, mida nad sellest arvavad - enamus jaoks oli see tervitatav. Mis aga saab siis kui "Artikkel 13" vastu võetakse. Kas siis on ka vaba ja avatud (info) ühiskond? Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt "IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKTsektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – t...
Read more

Raamatuarvustus - Nir Eyal "Hooked"

"Hooked" - Nir Eyal arvustus Valisin raamatuarvustuseks Nir Eyal’i “Hooked”. Leian, et valitud raamat on ülesande ja aine kontekstis põhjendatud ja sobilik. Olgugi, et raamat keskendub pigem harjumusi loovate toodete arendamisele, on seal välja joonistunud teemad IT eetiliste ja sotsiaalsete aspektide kontekstis pigem murettekitavad. Esmalt on käesolevas töös toodud lühike ülevaate raamatu sisule, millele järgneb raamatu analüüs. Raamat on jaotatud kaheksaks peatükiks, kus autor tutvustab erinevaid harjumuste tsoonide elemente - päästikprotsesse, tegevusi, muutlikke auhindu ja investeeringut. Väidetakse, et edukad tooted (ja teenused) suudavad kasutajate alateadvuses tekitada selliseid uusi harjumusi, mis suunavad seda toodet või teenust järjepidevalt tarbima. Näiteid on toodud nutiseadmete, digiteenuste ja meedia kasutamises. Lisaks toob autor välja oma nägemuse harjumusi loovate aspektide kasutamisest, kaasuste uuringu ning tulevikuperspektiivid. Olgugi, et autor r...
Read more