"With great power comes great responsibility"
Ära kuritarvita oma võimu
Mõned head aastad tagasi, juhtus seik minu IT-projektide ajaloos, mis tänaseni meeles. Tegemist polnud teab mis erilise juhtumiga, kuid ise kogedes on emotsioonid alati sügavamad, kui sarnastest asjadest kusagil lugedes.
Käimas oli üks (järjekordne) vahva start-up projekt, mis sammus alfa-versiooni teerada. Tellisime arendustööd kaugelt Hiinamaalt (hinnavahe oli Eesti arendajatega viiekordne). Projekt sujus kiirelt ja takistusteta. Klassikalised puudujäägid tellija poolt, kus lähteülesandes olid mõned puudujäägid või segane ülesehitus, kuid siiski - suuremate viperusteta. Kui tuli aeg projekt üleanda, siis ootas meid kokkulepitud päeval lühisõnumite kaustas ebameeldiv üllatus. Arenduspartner ei olnud nõus loovutama lähtekoodi, kui me ei maksa sama palju juurde, kui oli olnud eelnev koguprojekti maksumus. Kuna rahastus toimus ainult enda tengelpunga peal, siis iga euro oli loomulikult oluliselt kallim. Õnneks olime projekti ajanud läbi vahendaja portaali ning saime väljapressimisenõude esile tuua ja vaidlustada (olgugi, et see võttis tervelt 30 päeva aega). Mõtted ja emotsioonid, mis sellises seigas tekkisid olid meeldejäävad. Mida sul lihtsurelikuna teha on? Sõidad kohale ja hakkad Hiina kolkakülasid läbi käima? Ja siis edasi?
Lõpuks võtsime seda projekti kui järjekordset õppetundi. Lisaks võib vaielda, et kas arenduspartner kuritarvitas oma võimu? Paraku siiski see nii oli, kuna ei olnud ühtegi põhjust arvata, et projekt läheb kallimaks maksma või soovitakse rohkem saada. Pigem ikkagi klassikaline välja pressimine... (Või hoopis fantastiliselt kapitalistlik müügitehnika?)
Viimase mõttenoodiga olen ka kogenud olukorda, kus tellisin "veidi lähemalt" arenduse sisse. Arenduspartner Indiast tegi edukalt ühe lihtsa veebilehe projekti, kuid kui kuus kuud hiljem oli vaja lehele täiendusi teha, siis pakuti arenduse hinnaks kümnekordne hind. Sain hiljem aru, et see oli konkreetne müügitehnika - odavalt pakkuda baaslahendus ning iga juurdearendus pakkuda siis hinnaga, mis toodab kasumit.
Selliseid seikasid olen kogenud ka lähemalt - Euroopast. Tellides vabakutseliste portaalist arendusi ning saades "põrsas kotis" asju vastu. Suures pildis on need olnud muidugi tervitatavad kogemused, kuna need on aidanud analüütikuna oluliselt areneda..
Tahtsin kirjutada just nendest näidetest, kuna selline võimu rakendamine "ostan-müün-vahetan" olukordadele on internetis sageli väga teravad. Eks ka päris elus on selliseid seikasid omajagu, kuid tänu interneti "nähtamatule müürile" on paljudel inimestel oma "tumedadmaid pooli" kergem rakendada. See aga omakorda näitab seda, kui palju on inimeste vaheline "usaldus" digiajastul kadumas.
Mündil on ka teine pool... :) (Hetkel enam lehel minna ei saa, see on mahavõetud, aga kolleeg jagas allolevat pilti)
Mõned head aastad tagasi, juhtus seik minu IT-projektide ajaloos, mis tänaseni meeles. Tegemist polnud teab mis erilise juhtumiga, kuid ise kogedes on emotsioonid alati sügavamad, kui sarnastest asjadest kusagil lugedes.
Käimas oli üks (järjekordne) vahva start-up projekt, mis sammus alfa-versiooni teerada. Tellisime arendustööd kaugelt Hiinamaalt (hinnavahe oli Eesti arendajatega viiekordne). Projekt sujus kiirelt ja takistusteta. Klassikalised puudujäägid tellija poolt, kus lähteülesandes olid mõned puudujäägid või segane ülesehitus, kuid siiski - suuremate viperusteta. Kui tuli aeg projekt üleanda, siis ootas meid kokkulepitud päeval lühisõnumite kaustas ebameeldiv üllatus. Arenduspartner ei olnud nõus loovutama lähtekoodi, kui me ei maksa sama palju juurde, kui oli olnud eelnev koguprojekti maksumus. Kuna rahastus toimus ainult enda tengelpunga peal, siis iga euro oli loomulikult oluliselt kallim. Õnneks olime projekti ajanud läbi vahendaja portaali ning saime väljapressimisenõude esile tuua ja vaidlustada (olgugi, et see võttis tervelt 30 päeva aega). Mõtted ja emotsioonid, mis sellises seigas tekkisid olid meeldejäävad. Mida sul lihtsurelikuna teha on? Sõidad kohale ja hakkad Hiina kolkakülasid läbi käima? Ja siis edasi?
Lõpuks võtsime seda projekti kui järjekordset õppetundi. Lisaks võib vaielda, et kas arenduspartner kuritarvitas oma võimu? Paraku siiski see nii oli, kuna ei olnud ühtegi põhjust arvata, et projekt läheb kallimaks maksma või soovitakse rohkem saada. Pigem ikkagi klassikaline välja pressimine... (Või hoopis fantastiliselt kapitalistlik müügitehnika?)
Viimase mõttenoodiga olen ka kogenud olukorda, kus tellisin "veidi lähemalt" arenduse sisse. Arenduspartner Indiast tegi edukalt ühe lihtsa veebilehe projekti, kuid kui kuus kuud hiljem oli vaja lehele täiendusi teha, siis pakuti arenduse hinnaks kümnekordne hind. Sain hiljem aru, et see oli konkreetne müügitehnika - odavalt pakkuda baaslahendus ning iga juurdearendus pakkuda siis hinnaga, mis toodab kasumit.
Selliseid seikasid olen kogenud ka lähemalt - Euroopast. Tellides vabakutseliste portaalist arendusi ning saades "põrsas kotis" asju vastu. Suures pildis on need olnud muidugi tervitatavad kogemused, kuna need on aidanud analüütikuna oluliselt areneda..
Tahtsin kirjutada just nendest näidetest, kuna selline võimu rakendamine "ostan-müün-vahetan" olukordadele on internetis sageli väga teravad. Eks ka päris elus on selliseid seikasid omajagu, kuid tänu interneti "nähtamatule müürile" on paljudel inimestel oma "tumedadmaid pooli" kergem rakendada. See aga omakorda näitab seda, kui palju on inimeste vaheline "usaldus" digiajastul kadumas.
Mündil on ka teine pool... :) (Hetkel enam lehel minna ei saa, see on mahavõetud, aga kolleeg jagas allolevat pilti)
Comments
Post a Comment